Sel korral on Keskerakond kapole pika puuga ära pannud

Jääme küll ootama täpsemaid detaile, ent seni on Keskerakond pommionu skandaalis kaitsepolitsei ja prokuratuuri puhtalt üle mänginud. Ah et riigilt aastas umbes miljon eurot saav erakond on ära ostetav 600 euroga? Millegipärast ei kõla see usutavalt. Ja kes on äraostja? Ah et pidevalt erinevate kahtlaste skeemidega silma paistnud pealetükkiv pommionu Võrust. Miks ma küll ei usu, et sellisel kujul see asi kohtus pidama jääb.

On muidugi võimalik, et prokuratuuril on rohkem infot kui praegu teada ning sellest tulebki Eestit raputav kohtuasi. Ent sel juhul on Keskerakond prokuratuurile seni infosõjas mütsi selgelt pähe tõmmanud. Ent kuni selle tõestamiseks pole materjali, eeldame, et ongi nii, nagu praegu välja paistab ning tegemist on kaitsepolitsei suhteliselt labase provokatsiooniga.

Kui aga see asi kohtus laiali laguneb või sinna üldse ei jõuagi, siis näeb asi ikka üsna hapu välja. Sel juhul saabub aeg meelde tuletada näiteks Mart Viisitamme juhtumit, kellele kaitsepolitsei pani süüks nelja asja, mis kõik varisesid kohtus kokku ja Viisitamm mõisteti täielikult õigeks. Meelde tuleb Vladimir Panovi juhtum, kelle vahistas küll keskkriminaalpolitsei, ent kelle kohtuasi lõppes samuti täieliku laialivarisemisega kohtus. Tegijal juhtub, aga miks ikka esitatakse ühe erakonna liikmetele suurejooneliselt süüdistusi, mis kohtus järjest läbi kukuvad? Ja samal ajal müüvad IRLi poliitikud elamislubasid ja kauplevad mõjuvõimuga, aga see ei huvita kedagi teist peale ajakirjanduse. Riigikogus võetakse samal ajal koalitsioonierakondade häältega vastu maksumaksjale miljoneid eurosid maksma minevaid veidraid seadusi, mille puhul on aimata teatud kodanike väga selget erahuvi, ent jällegi pole kaitsepolitseid kusagil. Mis toimub?

Ma ei kahtlusta siseministri isiklikku korraldust peksta Keskerakonda, nagu selle erakonna liikmed kahtlustavad. Ent ministri käsuks pole mingit vajadustki, sest ka ilma selleta saab asjad tehtud. Kuidas? Aga umbes samal põhjusel, miks ajakirjandus Keskerakonda vaenulikult suhtub. Nimelt olen ma üsna kindel, et kaitsepolitsei töötajatest enamik on tublid Eesti patrioodid, kes valimistel hääletavad Reformierakonna ja IRLi poolt, mõned üksikud võibolla ka sotse, ent kolleegide ees Keskerakonna poolt hääletamist ei julge vist keegi seal üles tunnistada, kui selliseid üldse on. Ning kuna Keskerakonnale pannakse (osaliselt kindlasti õigustatult) süüks sekeldamist Venemaaga, korruptsiooni ja onupojapoliitikat, siis polegi mingi ime, et kaitsepolitseinikud ja ka prokurörid suhtuvad sellesse erakonda skepsisega ja pööravad sellele teistest oluliselt rohkem tähelepanu.

Ent süüdi mõistab Eestis vaid kohus ja kui kohtus ei suudeta süüdimõistvaid otsuseid saavutada, vaid tuleb hoopis rida õigeksmõistmisi, siis peaksid kaitsepolitseinikud hetke peeglisse vaatama ja järele mõtlema, kas kusagil pole midagi valesti tehtud? Praegusel hetkel hakkab olukord kahjustama juba kaitsepolitsei ja mitte Keskerakonna mainet, sest vägisi jääb mulje, et kaitsepolitsei peamiseks eesmärgiks on kohtumõistmine avalikkuses ning mitte kohtusaalis. Lubatud vigade hulk on kaitsepolitsei jaoks väga kiirelt otsa lõppemas.

Tahaks kaitsepolitseinikele ka meelde tuletada, et välispoliitiline orientatsioon Venemaale on demokraatlikus ühiskonnas täiesti lubatud variant ka siis, kui nemad selle poolt ei hääleta. Taolisi asju otsustatakse demokraatlikus ühiskonnas valimistel, mitte julgeolekuteenistuste erioperatsioonidega.