Ärge nutke kampsunite pärast

Ärge tundke IRLi nn kampsunitele liigselt kaasa, oma hädad on nad suuresti ise endale kaela tõmmanud. Nad lihtsalt ei meeldi enam valijatele ja täpselt nii lihtne see ongi, pole mõtet Res Publica poisse selles süüdistada, süüdistagu valijaid, või õigemini oma tegematajätmisi.

Nagu see graafik selgelt näitab, ei meeldi lihtsalt kampsunid enam kuigivõrd valijatele. Prominentsematest kampsunitest on vaid Tõnis Lukas valijate jaoks endiselt tegija, Lauri Vahtre allakäik valijate silmis tundub pöördumatu ja Mart Nutt pole kunagi väga populaarne olnud, kuigi tema selle aasta valimistulemus oli täiesti üllatuslikult tema senise aja parim.

Siin ei ole mõtet süüdistada ka kohta ringkonna valimisnimekirjas, sest nii Margus Tsahkna kui Marko Mihkelson ei olnud esinumbrid, ent said ikkagi mõlemad üle 3000 hääle. Valijale lihtsalt ei meeldi kampsunid enam kuigivõrd. Ja võrrelge siinjuures, kui hea tulemuse Res Publica poisid valimistel said.

Kampsunite probleem on, et nad ei oska muutuvas maailmas endale sobivat rolli leida. Vahtre pakub kogu aeg 30. aegse Pätsu Eesti reinkarnatsiooni, mida tänapäeval ei taha peale tema enam peaaegu keegi. Nutt omakorda pole peale 1993. aasta välismaalaste seadust teinud enam suurt midagi muud kui riigikogu raha eest välismaal reisinud. Mõlemad näivad arvavat, et kunagiste teenete eest 90. alguses on eesti rahvas neile võlgu igavese ülalpidamise riigikogu palga peal. Ent, kallid kampsunid, riigikogu liikme koht pole pensioniplaan väsinud poliitikutele.

Valija suudab päris hästi eristada oma tööd  tegevat poliitikut oma tagumikku soojendavast poliitikust. Sellepärast saabki Tõnis Lukas endiselt üsna palju hääli, sellal kui ülejäänud kampsunid käivad järjekindlalt alla.

Ent kampsunid on solvunud ja vahel räägitakse ka täitsa oma, kampsunite erakonna loomisest. Ma soovitaks kampsunitel siiski maha rahuneda. Esiteks pole neil selleks raha, teiseks pole neil organisatsiooni ja kolmandaks pole neil nimekirja, millega valimistele minna. Vaid Lukas on sellest seltskonnast suurem häältetooja, ent ülejäänud kampsunite nimekirja esinumbrid tekitavad valijas pigem kõhklust või lausa kummastust. Äravajunud poliitikutega pole lihtsalt võimalik edukat erakonda teha.

Ja millist poliitikat nad siis meile pakuksid?  Milline on see aateline, õige rahvuslik poliitika? Kuna kampsunid tegelevad peamiselt virisemise, ent mitte visioonide pakkumisega, ei saa me seda hetkel kuidagi teada. Ent ma pakun, et meile pakutakse ülessoojendatud vana ehk lolli veneviha ja loosunglikku parempoolsust. Kui 90. alguses võis sellel isegi mingi mõte olla, siis tänapäeval pole seda enam kellelegi vaja ja valijad tõenäoliselt taipavad seda. Kas taipavad ka kampsunid, ma ei tea.

Seega peaksid kampsunid lõpetama virisemise ja mõtlema selle peale, mida on neil oma valijale öelda, sest valija täiesti selgelt ei saa sellest enam aru.

Ent ka Ken-Marti peaks praegu maa peale tagasi tulema ja aktiivselt lepitust otsima.  Võim lõhenenud erakonnas pole midagi väärt.